2015. aasta viis populaarset toidutrendi

Nii nagu aasta alguses on paljudel kombeks lugeda erinevatest väljaannetest sellest, mis moe- või majandustrende uus aastanumber endaga kaas toob, mõeldakse üha enam ka sellele, mis suunad tervise- ja toitumismaailmas ilmet võtma hakkavad. Eelmine aasta oli minule endale erakordne sellepoolest, et mul õnnestus elada 5 kuud Taanis, 4 kuud Rwandas ja 3 kuud Eestis. Nüüd tagantjärele on huvitav võrrelda, kuivõrd inimeste toitumisharjumused ja –trendid neis riikides erinevad vastavalt valitsevale (toidu)kultuurile. Näiteks on Taanis üha ebapopulaarsem osta puuris peetavate kanade munasid. Eestis kohtab toidupoes üha rohkem neid, kes tunnevad huvi toodete päritolu vastu. Samuti leiab riiulitelt kümneid uusi piimatooteid, millest enamus on järgmiseks aastataks juba välja vahetatud. Rwandas on trendidega natuke raskem, sest enamus inimesed söövad seda, mis parasjagu saadaval on. Pagariasutusi kerkib aga sealgi, sest maitsvad saiatooted muutuvad populaarsemaks. Eesti juurde tagasi tulles tekib küsimus, et mida uut toob 2015. aasta meie toidu- ja tervisemaailma. Viis trendi, mida alanud aastalt oodata võiks.

Lihtsus ja ehesus
Lihtsuses peitub võti. See ei ole saladus, et ühe populaarsemad retseptid on need, mis ei ole ainult maitsvad ja kiired, vaid ka koostisainete nimekiri kõlab tervislikult ega ole liiga pikk. Selles ei ole midagi uut. Kuid täpselt samamoodi eelistatakse toiduaineid, mis ei ole soolast, värvainetest või teistest lisanditest pungil. Näiteks võib poeriiulitelt leida kanafileed, mille lihamass on soola ja vee abil raskemaks tehtud. Selle tulemusena väheneb toitaineväärtus. Seega tuleks hoolega tooteetiketilt jälgida, kas fileele on lisatud soolvett. Pigem natuke kallim liha, kuid see-eest puhtam ja kõrgema kvaliteediga.

Kinoa ellujäämiskursus
Seda, et kinoa on tervislik ja sisaldab kõiki aminohappeid, on räägitud juba tubli mitu aastat. Hoolimata tema kasulikkusest, ehmatab paljusid selle kõrge hind. Kui riisi, kartuli ja makaronid saab kätte taskukohase hinnaga, siis kinoa eest tuleb maksta tunduvalt rohkem. See aga takistab paljudel kinoad tarbida igapäevaselt. Kui praegune hind, mis on isegi kallim kui Taanis, ei alane, siis tõenäoliselt hakkavad inimesed peagi alternatiivina teisi uusi kasulikke kaunvilju otsima, mida ehk veel Eestis niivõrd ei tunta ja poeriiulitelt ei leia.

Valgurikkad toiduained
Kas mäletad, kui alt laienevad teksapüksid moes olid? Peale seda moetrendi hakkas lääneriikides lisaks püksisäärtele millegipärast ka inimeste vööümbermõõt laienema. Sellele otsustati pidurit tõmmata – kuulutati sõda rasvale. Öeldi, et rasv teeb paksuks ja soovitati piirata selle tarbimist. Kümmekond aastat hiljem polnud aga rasvumise probleem kuhugile kadunud, pigem oli probleem süvenenud. Nüüd ristiti rasva asemel peasüüdlaseks suhkur. Seepeale olid paljud ennustajad kindlad, et järgmisena õnnestub teadlastel hoopis valgurikkad toiduained uueks süüdlaseks tembeldada. Tegelikult on valkudega lood siiski head. Üha enam hakatakse mõistma, et valgurikkad toiduained võivad aidata paljude elustiilihaiguste vastu. Lisaks vajalikele toitainetele ja maitseelamustele pakuvad nad ka suurepärast täiskõhutunnet. Selleks sobib nii omlett, kanasalat kui ka kalkunilihast valmistatud roog. On lootust, et alt laienevad teksapüksid võivad ühel päeval taas jalga minna.

Parem toitainemärgistus
Kuigi paljud tootjad on selle läbi hammustanud, leiab jätkuvalt tooteid, millelt toitainesisalduse kohta on infot raske leida. Halvemal juhul puudub see pakendilt sootuks. Kuna tarbija otsib pakendilt informatsiooni üha enam, hakkavad tootjad märgistusele veelgi suuremat tähelepanu pöörama.

Perioodiline paast
Mäletate, kui paar aastat tagasi hakkasid kõik rääkima paleotoitumisest? Eelmisel aastal kogus populaarsust range süsivesikute piiramine ning isegi ketoosidieet leidis kõlapinda. Sel aastal on üheks tõenäoliseks pretendendiks perioodiline paastumine. Väidetakse, et antud dieedi puhul ei pea kogu aeg tähelepanu pöörama tervislikule toitumisele. Piisab vaid sellest, kui toituda viis päeva tavaliselt ning järgneval kahel päeval piirata tarbimist  kogusele 500-600 kcal päevas. Lisaks 5:2 dieedile levib ka 8:16 mudel, kus kõik toidukorrad toimuvad 8 tunni jooksul, millele järgneb 16 tundi paastumist. Peale hiirte peal läbi viidud katsetusi on hakatud rääkima vahelduva paastumise potentsiaalsest kasust tervisele. Samas ei tasu ära unustada, et pikaajalisi uuringuid veel läbi viidud ei ole ning kindlasti on inimese elukeskkond palju keerulisem, kui seda on hiirte puhul.